Protokollile alla kirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja teised 4. novembril 1950 Roomas allakirjutatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi konventsioon) osalised,

võttes arvesse konventsiooni sätteid ja eelkõige selle artiklit 19, millega nähakse ette Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi kohus) moodustamine;

arvestades, et kohtu nõuandvate arvamuste andmise pädevuse laiendamisega tihendatakse veelgi kohtu ja riigiasutuste suhtlust ning kindlustatakse seega konventsiooni rakendamist kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega;

võttes arvesse Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee 28. juunil 2013 vastu võetud arvamust nr 285 (2013),

on kokku leppinud järgmises.

1. Suurkoja viiest kohtunikust koosnev kolleegium otsustab artiklit 1 arvesse võttes, kas rahuldada nõuandva arvamuse taotlus. Kolleegium põhjendab taotluse rahuldamata jätmist.

2. Kui kolleegium taotluse rahuldab, annab suurkoda nõuandva arvamuse.

3. Eespool nimetatud kolleegium ja suurkoda kaasavad ex officio liikmena taotluse esitanud kohtu asukohajärgsest konventsiooniosalisest valitud kohtuniku. Kui kohtunik puudub või tal ei ole võimalik osaleda, täidab kohtuniku ülesandeid isik, kelle kohtu esimees valib asjaomase konventsiooniosalise varem esitatud nimekirjast.

Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikul ja konventsiooniosalisel, kelle kohus on taotluse esitanud, on õigus esitada kirjalikke seisukohti ja osaleda suulisel kohtuistungil. Kohtu esimees võib õigusemõistmise huvides kutsuda teisi konventsiooniosalisi või isikuid samuti esitama kirjalikke seisukohti või osalema suulistel kohtuistungitel.

1. Nõuandvad arvamused põhistatakse.

2. Kui arvamus tervikuna või osaliselt ei ole üksmeelne, on igal kohtunikul õigus esitada eriarvamus.

3. Nõuandev arvamus edastatakse taotluse esitanud kohtule ja selle asukohajärgsele konventsiooniosalisele.

4. Nõuandvad arvamused avaldatakse.

Nõuandvad arvamused ei ole siduvad.

Konventsiooniosalised käsitavad protokolli artikleid 1–5 konventsiooni lisaartiklitena ning kõiki konventsiooni sätteid kohaldatakse vastavalt sellele.

1. Protokoll on allakirjutamiseks avatud konventsiooniosalistele, kes võivad väljendada oma nõusolekut protokolli siduvuse kohta:

a) ratifitseerimis- või heakskiitmistingimuseta alla kirjutades või

b) ratifitseerimis- või heakskiitmistingimusega alla kirjutades, millele järgneb ratifitseerimine või heakskiitmine.

2. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.

1. Protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil kümme konventsiooniosalist on artikli 7 kohaselt väljendanud oma nõusolekut protokolli siduvuse kohta.

2. Konventsiooniosalise suhtes, kes väljendab oma nõusolekut protokolli siduvuse kohta hiljem, jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil konventsiooniosaline on artikli 7 kohaselt väljendanud oma nõusolekut protokolli siduvuse kohta.

Protokolli sätete suhtes ei või teha konventsiooni artikli 57 alusel reservatsioone.

Alla kirjutades või ratifitseerimiskirja hoiule andes teatab konventsiooniosaline Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetavas deklaratsioonis protokolli artikli 1 lõike 1 alusel määratud kohtud. Deklaratsiooni võib hiljem alati samas korras muuta.

Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja teistele konventsiooniosalistele teatavaks:

a) iga allakirjutamise;

b) iga ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise;

c) protokolli artikli 8 kohase jõustumise kuupäeva;

d) iga artikli 10 kohaselt tehtud deklaratsiooni ning

e) protokolliga seotud muu akti, teate ja teadaande.

Selle kinnituseks on täievolilised isikud protokollile alla kirjutanud.

Koostatud 2. oktoobril 2013 Strasbourgis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja teistele konventsiooniosalistele.