¹ Endise Tšehhi ja Slovakkia Liitvabariigi allkirjastamise ja ratifitseerimise kuupäevad.

² Allakirjutamise ja ratifitseerimise kuupäevad Serbia ja Montenegro liitriigis.

³ Vastavalt Ministrite Komitee poolt 23.03.2022 vastu võetud resolutsioonile CM/Res(2022)3 lakkab Venemaa Föderatsioon olemast ETS nr. 5 lepingu osaline 16.09.2022. Sellest tulenevalt lakkab Venemaa Föderatsioon olemast protokolli osaline ka 16.09.2022.

Protokollile allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid,

olles otsustanud võtta edasisi meetmeid, et ühiselt tagada mõnda õigust ja vabadust 4. novembril 1950 Roomas alla kirjutatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi konventsioon) abil,

on kokku leppinud järgmises.

1. Igaühel, kelle kohus on kuriteos süüdi mõistnud, on õigus pöörduda kõrgemalseisva kohtu poole tema süüdimõistmise või karistuse uuesti läbivaatamiseks. Selle õiguse kasutamise alused ja kord määratakse seadusega.

2. Selle õiguse suhtes võib teha erandeid seaduses loetletud vähemtähtsate õigusrikkumiste korral või juhul, mil asjaomase isiku üle mõistis esimeses astmes kohut kõrgeim õigusemõistmisinstants või kui isik on mõistetud süüdi pärast edasikaebamist tema õigeksmõistmise vastu.

Kui isikut kuriteos süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud ning kui tema süüdimõistmine seejärel ära muudetakse või kui ta vabastatakse karistusest seetõttu, et uus või hiljem tuvastatud asjaolu tõendab selgelt süüdimõistmise ebaõigsust, peab sellise süüdimõistmise pärast karistust kandnud isik saama hüvitist asjaomase riigi seaduse või praktika alusel, kuni ei ole tõendatud, et seni teadmata asjaolu hilinenud ilmnemise oli osaliselt või täielikult põhjustanud ta ise.

1. Mitte kellegi üle ei või sama riigi jurisdiktsiooni alusel teist korda kohut mõista ning kedagi ei või kriminaalkorras karistada teo eest, milles ta on juba selle riigi seaduse alusel ja kriminaalmenetluse korras lõplikult õigeks või süüdi mõistetud.

2. Eelmine lõige ei takista menetluse taasalustamist kooskõlas asjaomase riigi seaduse ja kriminaalmenetlusega, kui on tõendeid uutest või äsjailmnenud asjaoludest või kui varasemas menetluses on olnud oluline puudujääk, mis võis asja lahendit mõjustada.

3. Käesoleva artikliga sätestatud kohustuste täitmist ei või konventsiooni artikli 15 alusel peatada.

Abikaasadel on võrdsed õigused ja kohustused nendevahelistes eraõiguslikes suhetes, samuti nende suhetes lastega, abielu eel, selle ajal ja lahutuse järel. Käesolev artikkel ei takista riike rakendamast abinõusid, mis on vajalikud laste huvides.

1. Riik võib protokollile alla kirjutades või ratifitseerimisvõi heakskiitmiskirja hoiule andes määrata territooriumi või territooriumid, mille suhtes protokolli kohaldatakse, ning märkida, mil määral ta kohustub protokolli sellisel territooriumil või sellistel territooriumidel kohaldama.

2. Riik võib hiljem alati Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava deklaratsiooniga kohaldada protokolli ka muule deklaratsioonis määratud territooriumile. Sellise territooriumi suhtes jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kahe kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on deklaratsiooni kätte saanud.

3. Kahe eelmise lõike alusel tehtud deklaratsiooni võib selles määratud territooriumi suhtes tagasi võtta või seda muuta peasekretärile saadetava teatega. Tagasivõtmine või muutmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kahe kuu möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.

4. Käesoleva artikli järgi tehtud deklaratsiooni käsitatakse kui konventsiooni artikli 56 lõike 1 järgi tehtut.

5. Riigi territooriumi, mille suhtes protokolli kohaldatakse, sest riik on protokolli ratifitseerinud või heaks kiitnud, ning territooriumi, mille suhtes protokolli kohaldatakse, sest riik on teinud käesoleva artikli kohaselt deklaratsiooni, käsitatakse artikli 1 mõttes eraldi territooriumidena.

6. Kooskõlas lõikega 1 või 2 deklaratsiooni teinud riik võib hiljem alati deklareerida ühe või mitme teates määratud territooriumi nimel, et ta tunnustab konventsiooni artiklis 34 ette nähtud kohtu pädevust vastu võtta üksikisikutelt, vabaühendustelt ja isikurühmadelt avaldusi protokolli artiklite 1–5 suhtes.

Protokolliosalised käsitavad protokolli artikleid 1–6 konventsiooni lisaartiklitena, kohaldades kõiki konventsiooni sätteid kooskõlas sellega.

Protokoll on allakirjutamiseks avatud konventsioonile allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele. See tuleb ratifitseerida või heaks kiita. Euroopa Nõukogu liikmesriik ei või protokolli ratifitseerida ega heaks kiita, kui ta enne või samal ajal ei ratifitseeri konventsiooni. Ratifitseerimis- ja heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.

1. Protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kahe kuu möödumisele päevast, kui seitse Euroopa Nõukogu liikmesriiki on väljendanud artikli 8 kohaselt oma nõusolekut protokolli siduvuse kohta.

2. Iga liikmesriigi suhtes, kes hiljem väljendab oma nõusolekut protokolli siduvuse kohta, jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kahe kuu möödumisele ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise päevast.

Euroopa Nõukogu peasekretär teeb kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele teatavaks:

a) iga allakirjutamise;

b) iga ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise;

c) protokolli artiklite 6 ja 9 kohase jõustumise kuupäeva;

d) iga protokolliga seotud muu akti, teate ja deklaratsiooni.

Selle kinnituseks on täievolilised isikud protokollile alla kirjutanud.

Koostatud 22. novembril 1984 Strasbourgis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele.