{"id":40841,"date":"2022-04-26T20:16:09","date_gmt":"2022-04-26T18:16:09","guid":{"rendered":"https:\/\/europeancourt.org\/euroopa-inim%c3%b5iguste-konventsioon\/"},"modified":"2026-03-02T02:31:54","modified_gmt":"2026-03-02T01:31:54","slug":"euroopa-inim%c3%b5iguste-konventsioon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/europeancourt.org\/et\/dokumendid\/euroopa-n%c3%b5ukogu\/euroopa-inim%c3%b5iguste-konventsioon\/","title":{"rendered":"Euroopa Inim\u00f5iguste Konventsioon"},"content":{"rendered":"
\n
K\u00e4esoleva Konventsiooni tekst on esitatud koos muudatustega, mis tehti 1. augustil 2021 j\u00f5ustunud protokolliga nr. 15 ja 1. juunil 2010 j\u00f5ustunud protokolliga nr. 14. Konventsiooni teksti on varem muudetud koosk\u00f5las 21. septembril 1970. a. j\u00f5ustunud protokolli nr. 3 s\u00e4tetega, 20. detsembril 1971.a. j\u00f5ustunud protokolli nr. 5 s\u00e4tetega ja 1. jaanuaril 1990. a. j\u00f5ustunud protokolli nr. 8 s\u00e4tetega ning see h\u00f5lmas ka protokolli nr. 2 teksti, mis vastavalt artikli 5 l\u00f5ikele 3 oli konventsiooni osa alates protokolli j\u00f5ustumisest 21. septembril 1970. a. K\u00f5ik protokollidega muudetud ja lisatud s\u00e4tted asendati protokolliga nr. 11 selle j\u00f5ustumise kuup\u00e4evast 1. novembril 1998. a. Alates sellest kuup\u00e4evast muutus kehtetuks 1. oktoobril 1994. a. j\u00f5ustunud protokoll nr. 9 ning protokoll nr. 10 kaotas oma eesm\u00e4rgi. <\/div>\n
Ainult inglis-<\/a> ja prantsuskeelsed<\/a> konventsiooni tekstid on autentsed. K\u00e4esolev t\u00f5lge on mitteametlik.<\/div>\n<\/div>\n
Laienda k\u00f5ik<\/a> Ahenda k\u00f5ik<\/a><\/div>\n
\r\n
<\/span>Allakirjutamine, ratifitseerimine, j\u00f5ustumine, reservatsioonid, deklaratsioonid, denonsseerimine, kohustuste t\u00e4itmise peatamine, territoriaalne kohaldamine: deklaratsioonid, kommunikatsioonid<\/span><\/div>
\r\n
\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
Riik<\/th>\nAllakirjutamine<\/th>\nRatifitseerimine<\/th>\nJ\u00f5ustumine<\/th>\nReservatsioonid<\/th>\nDeklaratsioonid, denonsseerimine, kohustuste t\u00e4itmise peatamine<\/th>\nTerritoriaalne kohaldamine: deklaratsioonid<\/th>\nKommunikatsioonid<\/th>\n<\/tr>\n<\/thead>\n
Albaania<\/td>\n13.07.1995<\/td>\n02.10.1996<\/td>\n02.10.1996<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Andorra<\/td>\n10.11.1994<\/td>\n22.01.1996<\/td>\n22.01.1996<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Armeenia<\/td>\n25.01.2001<\/td>\n26.04.2002<\/td>\n26.04.2002<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Austria<\/td>\n13.12.1957<\/td>\n03.09.1958<\/td>\n03.09.1958<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Aserbaid\u017eaan<\/td>\n25.01.2001<\/td>\n15.04.2002<\/td>\n15.04.2002<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Belgia<\/td>\n04.11.1950<\/td>\n14.06.1955<\/td>\n14.06.1955<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Bosnia ja Hertsegoviina<\/td>\n24.04.2002<\/td>\n12.07.2002<\/td>\n12.07.2002<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Bulgaaria<\/td>\n07.05.1992<\/td>\n07.09.1992<\/td>\n07.09.1992<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Horvaatia<\/td>\n06.11.1996<\/td>\n05.11.1997<\/td>\n05.11.1997<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
K\u00fcpros<\/td>\n16.12.1961<\/td>\n06.10.1962<\/td>\n06.10.1962<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
T\u0161ehhi<\/td>\n21.02.19911<\/sup><\/a><\/td>\n18.03.19921<\/sup><\/a><\/td>\n01.01.1993<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Taani<\/td>\n04.11.1950<\/td>\n13.04.1953<\/td>\n03.09.1953<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Eesti<\/td>\n14.05.1993<\/td>\n16.04.1996<\/td>\n16.04.1996<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Soome<\/td>\n05.05.1989<\/td>\n10.05.1990<\/td>\n10.05.1990<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Prantsusmaa<\/td>\n04.11.1950<\/td>\n03.05.1974<\/td>\n03.05.1974<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Gruusia<\/td>\n27.04.1999<\/td>\n20.05.1999<\/td>\n20.05.1999<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Saksamaa<\/td>\n04.11.1950<\/td>\n05.12.19522<\/sup><\/a><\/td>\n03.09.1953<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Kreeka<\/td>\n28.11.1950<\/td>\n28.11.19743<\/sup><\/a><\/td>\n28.11.19743<\/sup><\/a><\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Ungari<\/td>\n06.11.1990<\/td>\n05.11.1992<\/td>\n05.11.1992<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Island<\/td>\n04.11.1950<\/td>\n29.06.1953<\/td>\n03.09.1953<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Iirimaa<\/td>\n04.11.1950<\/td>\n25.02.1953<\/td>\n03.09.1953<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Itaalia<\/td>\n04.11.1950<\/td>\n26.10.1955<\/td>\n26.10.1955<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
L\u00e4ti<\/td>\n10.02.1995<\/td>\n27.06.1997<\/td>\n27.06.1997<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Liechtenstein<\/td>\n23.11.1978<\/td>\n08.09.1982<\/td>\n08.09.1982<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Leedu<\/td>\n14.05.1993<\/td>\n20.06.1995<\/td>\n20.06.1995<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Luksemburg<\/td>\n04.11.1950<\/td>\n03.09.1953<\/td>\n03.09.1953<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Malta<\/td>\n12.12.1966<\/td>\n23.01.1967<\/td>\n23.01.1967<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Monaco<\/td>\n05.10.2004<\/td>\n30.11.2005<\/td>\n30.11.2005<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Montenegro<\/td>\n03.04.20034<\/sup><\/a><\/td>\n03.03.20044<\/sup><\/a><\/td>\n06.06.2006<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Madalmaad<\/td>\n04.11.1950<\/td>\n31.08.1954<\/td>\n31.08.1954<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
P\u00f5hja-Makedoonia<\/td>\n09.11.1995<\/td>\n10.04.1997<\/td>\n10.04.1997<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Norra<\/td>\n04.11.1950<\/td>\n15.01.1952<\/td>\n03.09.1953<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Poola<\/td>\n26.11.1991<\/td>\n19.01.1993<\/td>\n19.01.1993<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Portugal<\/td>\n22.09.1976<\/td>\n09.11.1978<\/td>\n09.11.1978<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Moldova<\/td>\n13.07.1995<\/td>\n12.09.1997<\/td>\n12.09.1997<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Rumeenia<\/td>\n07.10.1993<\/td>\n20.06.1994<\/td>\n20.06.1994<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Venemaa<\/td>\n28.02.1996<\/td>\n05.05.1998<\/td>\n05.05.19985<\/sup><\/a><\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
San Marino<\/td>\n16.11.1988<\/td>\n22.03.1989<\/td>\n22.03.1989<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Serbia<\/td>\n03.04.20034<\/sup><\/a><\/td>\n03.03.20044<\/sup><\/a><\/td>\n03.03.2004<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Slovakkia<\/td>\n21.02.19911<\/sup><\/a><\/td>\n18.03.19921<\/sup><\/a><\/td>\n01.01.1993<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Sloveenia<\/td>\n14.05.1993<\/td>\n28.06.1994<\/td>\n28.06.1994<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Hispaania<\/td>\n24.11.1977<\/td>\n04.10.1979<\/td>\n04.10.1979<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Rootsi<\/td>\n28.11.1950<\/td>\n04.02.1952<\/td>\n03.09.1953<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
\u0160veits<\/td>\n21.12.1972<\/td>\n28.11.1974<\/td>\n28.11.1974<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
T\u00fcrgi<\/td>\n04.11.1950<\/td>\n18.05.1954<\/td>\n18.05.1954<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
Ukraina<\/td>\n09.11.1995<\/td>\n11.09.1997<\/td>\n11.09.1997<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n
\u00dchendkuningriik<\/td>\n04.11.1950<\/td>\n08.03.1951<\/td>\n03.09.1953<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n[ing<\/a>] [pra<\/a>]<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/div>\n

1<\/sup> Endise T\u0161ehhi ja Slovakkia Liitvabariigi allkirjastamise ja ratifitseerimise kuup\u00e4evad.<\/p>\n

2<\/sup> Saarimaa ratifitseerimine 14.01.1953 \u2013 Saarimaa sai Saksamaa lahutamatuks osaks 01.01.1957.<\/p>\n

3<\/sup> Esimene ratifitseerimine: 28.03.1953. Denonsseerimine j\u00f5ustus 13.06.1970.<\/p>\n

4<\/sup> Allakirjutamise ja ratifitseerimise kuup\u00e4evad Serbia ja Montenegro liitriigis.<\/p>\n

5<\/sup> Vastavalt Ministrite Komitee poolt 23.03.2022 vastu v\u00f5etud resolutsioonile CM\/Res(2022)3 lakkab Venemaa F\u00f6deratsioon olemast ETS nr. 5 lepingu osaline 16.09.2022.<\/p><\/div><\/div>\r\n

ETS (STE) nr. 5<\/p>\n

Inim\u00f5iguste ja p\u00f5hivabaduste kaitse konventsioon<\/h1>\n

Rooma, 4. november 1950<\/p>\r\n

<\/span>

Preambula<\/h2><\/div>
\r\n

Konventsioonile allakirjutanud Euroopa N\u00f5ukogu liikmesriikide valitsused,<\/p>\n

arvestades inim\u00f5iguste \u00fclddeklaratsiooni, mille kuulutas v\u00e4lja \u00dchinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 10. detsembril 1948;<\/p>\n

arvestades, et nimetatud deklaratsiooni eesm\u00e4rk on tagada selles kuulutatud \u00f5iguste \u00fcldine ja t\u00f5hus tunnustamine ning j\u00e4rgimine;<\/p>\n

arvestades, et Euroopa N\u00f5ukogu eesm\u00e4rk on saavutada tema liikmete suurem \u00fchtsus ning et \u00fcheks selle eesm\u00e4rgi saavutamise vahendiks on inim\u00f5iguste ja p\u00f5hivabaduste j\u00e4rgimine ning elluviimine;<\/p>\n

taaskinnitades oma s\u00fcgavat usku neisse p\u00f5hivabadustesse, mis on \u00f5igluse ja rahu aluseks maailmas ning mida k\u00f5ige paremini tagab \u00fchelt poolt t\u00f5hus poliitiline demokraatia ning teiselt poolt inim\u00f5iguste, millest nad s\u00f5ltuvad, \u00fcldine m\u00f5istmine ja j\u00e4rgimine;<\/p>\n

olles otsustanud kui \u00fcksmeelsed ja \u00fchiste poliitiliste tavade, ideaalide, vabaduse ja \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tet j\u00e4rgivate Euroopa riikide valitsused astuda esimesi samme m\u00f5ne \u00fclddeklaratsioonis s\u00e4testatud \u00f5iguse \u00fchiseks tagamiseks,<\/p>\n

kinnitades, et konventsiooniosalistel on subsidiaarsusprintsiibi kohaselt esmane kohustus tagada konventsioonis ja selle protokollides toodud \u00f5iguste ja vabaduste austamine ning et seda tehes on neil kaalutlus\u00f5igus, mille \u00fcle teostab k\u00e4esoleva konventsiooni kohaselt j\u00e4relvalvet Euroopa Inim\u00f5iguste Kohus,<\/p>\n

on kokku leppinud j\u00e4rgmises.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 1
\nKohustus austada inim\u00f5igusi<\/h3><\/div>
\r\n

Konventsiooniosalised tagavad iga\u00fchele, kes on nende jurisdiktsiooni all, konventsiooni I osas m\u00e4\u00e4ratletud \u00f5igused ja vabadused.<\/p><\/div><\/div>\r\n

I OSA
\n\u00d5IGUSED JA VABADUSED<\/h2>\r\n
<\/span>

Artikkel 2
\n\u00d5igus elule<\/h3><\/div>
\r\n

1. Iga\u00fche \u00f5igust elule kaitstakse seadusega. Kelleltki ei v\u00f5i tahtlikult v\u00f5tta elu, v\u00e4lja arvatud kohtuotsuse t\u00e4ideviimisega, mis j\u00e4rgneb s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmisele kuriteos, mille eest seadus n\u00e4eb ette sellise karistuse.<\/p>\n

2. Elu v\u00f5tmist ei k\u00e4sitata k\u00e4esoleva artikli rikkumisena, kui see tuleneb absoluutsest vajadusest kasutada j\u00f5udu:<\/p>\n

a) inimese kaitsmisel \u00f5igusvastase v\u00e4givalla eest;<\/p>\n

b) seaduslikul vahistamisel v\u00f5i seaduslikult kinni peetud isiku p\u00f5genemise v\u00e4ltimiseks;<\/p>\n

c) seaduslikel toimingutel rahutuste v\u00f5i m\u00e4ssu mahasurumiseks.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 3
\nPiinamise keelamine<\/h3><\/div>
\r\n

Kedagi ei v\u00f5i piinata ega ebainimlikult v\u00f5i alandavalt kohelda ega karistada.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 4
\nOrjuse ja sunniviisilise t\u00f6\u00f6tamise keelamine<\/h3><\/div>
\r\n

1. Kedagi ei v\u00f5i pidada orjuses ega sunduses.<\/p>\n

2. Kelleltki ei v\u00f5i n\u00f5uda sunniviisilist v\u00f5i kohustuslikku t\u00f6\u00f6tamist.<\/p>\n

3. K\u00e4esoleva artikli j\u00e4rgi m\u00f5iste sunniviisiline v\u00f5i kohustuslik t\u00f6\u00f6tamine ei h\u00f5lma:<\/p>\n

a) t\u00f6id, mida harilikult n\u00f5utakse artikli 5<\/a> kohasel kinnipidamisel v\u00f5i selliselt kinnipidamiselt tingimisi vabastamise korral;<\/p>\n

b) s\u00f5jav\u00e4eteenistust v\u00f5i kohustusliku s\u00f5jav\u00e4eteenistuse asendusteenistust riikides, kus tunnustatakse \u00f5igust keelduda s\u00f5jav\u00e4eteenistusest oma veendumuste t\u00f5ttu;<\/p>\n

c) teenistust, mida n\u00f5utakse elu v\u00f5i \u00fchiskonna heaolu ohustavate h\u00e4daolukordade v\u00f5i \u00f5nnetuste korral;<\/p>\n

d) t\u00f6\u00f6d v\u00f5i teenistust tavalise kodanikukohustuse osana.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 5
\n\u00d5igus isikuvabadusele ja -puutumatusele<\/h3><\/div>
\r\n

1. Iga\u00fchel on \u00f5igus isikuvabadusele ja -puutumatusele. Kelleltki ei v\u00f5i v\u00f5tta tema vabadust, v\u00e4lja arvatud seaduses kindlaksm\u00e4\u00e4ratud korras j\u00e4rgmistel juhtudel: <\/p>\n

a) seaduslik kinnipidamine p\u00e4deva kohtu s\u00fc\u00fcdim\u00f5istva otsuse alusel;<\/p>\n

b) seaduslik vahistamine v\u00f5i kinnipidamine kohtu seadusliku korralduse t\u00e4itmata j\u00e4tmise eest v\u00f5i seaduses etten\u00e4htud kohustuse t\u00e4itmise tagamiseks;<\/p>\n

c) seaduslik vahistamine v\u00f5i kinnipidamine, et tuua isik p\u00e4deva \u00f5igusasutuse ette p\u00f5hjendatult kahtlustatuna \u00f5igusrikkumises v\u00f5i et p\u00f5hjendatud vajaduse korral takistada \u00f5igusrikkumise toimepanekut v\u00f5i p\u00f5genemist p\u00e4rast seda;<\/p>\n

d) seadusliku korralduse alusel alaealise kinnipidamine hariduslikuks j\u00e4relevalveks v\u00f5i tema seaduslik kinnipidamine p\u00e4deva \u00f5igusasutuse ette toomiseks;<\/p>\n

e) seaduslik kinnipidamine, et takistada nakkushaiguste levikut, samuti vaimse h\u00e4irega isikute, alkohoolikute, narkomaanide v\u00f5i hulkurite seaduslik kinnipidamine;<\/p>\n

f) seaduslik vahistamine v\u00f5i kinnipidamine, et v\u00e4ltida isiku loata sisses\u00f5itu riiki v\u00f5i et v\u00f5tta meetmeid isiku v\u00e4ljasaatmiseks v\u00f5i -andmiseks.<\/p>\n

2. Igale vahistatule teatatakse talle arusaadavas keeles viivitamata tema vahistamise p\u00f5hjused ja k\u00f5ik tema vastu esitatud s\u00fc\u00fcdistused.<\/p>\n

3. Iga l\u00f5ike 1 punkti c kohaselt vahistatu v\u00f5i kinnipeetu toimetatakse viivitamata kohtuniku v\u00f5i muu seadusj\u00e4rgse \u00f5igusem\u00f5istmise p\u00e4devusega ametiisiku ette ning tal on \u00f5igus kohtumenetlusele m\u00f5istliku aja jooksul v\u00f5i vabastamisele kuni asja arutamiseni. Vabastamise tingimuseks v\u00f5ib olla tagatiste kohaldamine asja arutamisele ilmumiseks.<\/p>\n

4. Iga\u00fchel, kellelt on v\u00f5etud vabadus vahistamise v\u00f5i kinnipidamisega, on \u00f5igus taotleda menetlust, milles kohus otsustaks kiires korras tema kinnipidamise \u00f5igusp\u00e4rasuse ning korraldaks tema vabastamise, kui kinnipidamine on \u00f5igusvastane.<\/p>\n

5. Iga\u00fchel, kes on vahistatud v\u00f5i kinni peetud vastuolus k\u00e4esoleva artikliga, on \u00f5igus n\u00f5uda h\u00fcvitist.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 6
\n\u00d5igus \u00f5iglasele kohtumenetlusele<\/h3><\/div>
\r\n

1. Iga\u00fchel on oma tsiviil\u00f5iguste ja -kohustuste v\u00f5i temale esitatud kriminaals\u00fc\u00fcdistuse \u00fcle otsustamisel \u00f5igus \u00f5iglasele ja avalikule kohtumenetlusele m\u00f5istliku aja jooksul s\u00f5ltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, kuid istungi v\u00f5ib ajakirjanikele ja \u00fcldsusele t\u00e4ielikult v\u00f5i osaliselt kinniseks kuulutada demokraatliku \u00fchiskonna k\u00f5lbluse, avaliku korra v\u00f5i riigi julgeoleku huvides, alaealise huvides v\u00f5i poolte eraelu kaitseks v\u00f5i kohtu m\u00e4\u00e4ratud ulatuses erijuhtudel, kui avalikkus kahjustaks \u00f5igusem\u00f5istmist.<\/p>\n

2. Iga\u00fcht, keda s\u00fc\u00fcdistatakse kuriteos, peetakse s\u00fc\u00fctuks seni, kuni tema s\u00fc\u00fc ei ole seaduse kohaselt t\u00f5endatud.<\/p>\n

3. Igal kuriteos s\u00fc\u00fcdistataval on v\u00e4hemalt j\u00e4rgmised \u00f5igused:<\/p>\n

a) saada viivitamata talle arusaadavas keeles \u00fcksikasjalikku teavet tema vastu esitatud s\u00fc\u00fcdistuse iseloomust ja alustest;<\/p>\n

b) saada piisavalt aega ja v\u00f5imalusi enda kaitse ettevalmistamiseks;<\/p>\n

c) kaitsta end ise v\u00f5i enda valitud kaitsja abil v\u00f5i saada tasuta \u00f5igusabi juhul, kui see on \u00f5igusem\u00f5istmise huvides vajalik ja s\u00fc\u00fcdistataval pole piisavalt vahendeid \u00f5igusabi eest tasumiseks;<\/p>\n

d) k\u00fcsitleda ise v\u00f5i lasta k\u00fcsitleda tema vastu \u00fctlusi andma kutsutud tunnistajaid, lasta omalt poolt kohale kutsuda tunnistajaid ja neid k\u00fcsitleda tema vastu \u00fctlusi andvate tunnistajatega v\u00f5rdsetel tingimustel;<\/p>\n

e) kasutada tasuta t\u00f5lgi abi, kui ta ei m\u00f5ista v\u00f5i ei r\u00e4\u00e4gi kohtus kasutatavat keelt.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 7
\nKaristamine seaduse alusel<\/h3><\/div>
\r\n

1. Kedagi ei v\u00f5i tunnistada s\u00fc\u00fcdi kuriteos \u2013 teos v\u00f5i tegevusetuses, mis selle toimepanemise ajal kehtinud riigisisese v\u00f5i rahvusvahelise \u00f5iguse j\u00e4rgi ei olnud kuritegu. Samuti ei v\u00f5i kohaldada raskemat karistust kui kuriteo toimepanemise ajal etten\u00e4htu.<\/p>\n

2. See artikkel ei takista \u00fchegi isiku mis tahes teo v\u00f5i tegevusetuse suhtes, mis selle toimepanemise ajal oli kuritegu tsiviliseeritud rahvaste poolt tunnustatud \u00f5iguse \u00fcldp\u00f5him\u00f5tete j\u00e4rgi, kohtumenetluse l\u00e4biviimist ja isiku karistamist.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 8
\n\u00d5igus era- ja perekonnaelu austamisele<\/h3><\/div>
\r\n

1. Iga\u00fchel on \u00f5igus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning s\u00f5numite saladust.<\/p>\n

2. Ametiv\u00f5imud ei sekku selle \u00f5iguse kasutamisse muidu, kui koosk\u00f5las seadusega ja kui see on demokraatlikus \u00fchiskonnas vajalik riigi julgeoleku, \u00fchiskondliku turvalisuse v\u00f5i riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse v\u00f5i kuriteo \u00e4rahoidmiseks, tervise v\u00f5i k\u00f5lbluse v\u00f5i kaasinimeste \u00f5iguste ja vabaduste kaitseks.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 9
\nM\u00f5tte-, s\u00fcdametunnistuse- ja usuvabadus<\/h3><\/div>
\r\n

1. Iga\u00fchel on \u00f5igus m\u00f5tte-, s\u00fcdametunnistuse ja usuvabadusele; see \u00f5igus k\u00e4tkeb vabadust muuta oma usku v\u00f5i veendumusi, samuti vabadust kuulutada usku v\u00f5i veendumusi nii \u00fcksi kui ka koos teistega, avalikult v\u00f5i eraviisiliselt kultuse, \u00f5petamise, tava ja kombetalituse kaudu.<\/p>\n

2. Vabadust kuulutada oma usku v\u00f5i veendumusi v\u00f5ib piirata \u00fcksnes seadusega ja juhul, kui see on demokraatlikus \u00fchiskonnas vajalik \u00fchiskondliku turvalisuse huvides, avaliku korra, tervise v\u00f5i k\u00f5lbluse v\u00f5i kaasinimeste \u00f5iguste ja vabaduste kaitseks.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 10
\nS\u00f5navabadus<\/h3><\/div>
\r\n

1. Iga\u00fchel on \u00f5igus s\u00f5navabadusele. See \u00f5igus k\u00e4tkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet ja m\u00f5tteid ilma ametiv\u00f5imude sekkumiseta ja s\u00f5ltumata riigipiiridest. K\u00e4esolev artikkel ei takista riikidel n\u00f5uda raadio-, televisiooni v\u00f5i filmiettev\u00f5tetelt tegevuslubasid.<\/p>\n

2. Kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, v\u00f5idakse selle kohta seaduses ette n\u00e4ha formaalsusi, tingimusi, piiranguid v\u00f5i karistusi, mis on demokraatlikus \u00fchiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse v\u00f5i \u00fchiskondliku turvalisuse huvides, korratuste v\u00f5i kuritegude \u00e4rahoidmiseks, tervise v\u00f5i k\u00f5lbluse v\u00f5i kaasinimeste maine v\u00f5i \u00f5iguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise v\u00e4ltimiseks v\u00f5i \u00f5igusem\u00f5istmise autoriteedi ja erapooletuse s\u00e4ilitamiseks.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 11
\nKogunemiste ja \u00fchingute moodustamise vabadus<\/h3><\/div>
\r\n

1. Iga\u00fchel on \u00f5igus rahumeelselt koguneda ja \u00fchinguid moodustada, sealhulgas \u00f5igus oma huvide kaitseks ameti\u00fchinguid luua ja neisse astuda.<\/p>\n

2. Nende \u00f5iguste kasutamist v\u00f5ib piirata \u00fcksnes seaduses ette n\u00e4htud alustel, mis on demokraatlikus \u00fchiskonnas vajalikud riigi julgeoleku v\u00f5i \u00fchiskondliku turvalisuse huvides, korratuste v\u00f5i kuritegude \u00e4rahoidmiseks, tervise v\u00f5i k\u00f5lbluse v\u00f5i kaasinimeste \u00f5iguste ja vabaduste kaitseks. K\u00e4esolev artikkel ei keela \u00f5igusp\u00e4raste piirangute seadmist isikutele, kes on relvaj\u00f5ududes, politseis v\u00f5i riigiteenistuses.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 12
\n\u00d5igus abielluda<\/h3><\/div>
\r\n

Abieluealisel mehel ja naisel on \u00f5igus abielluda ja luua perekond koosk\u00f5las selle \u00f5iguse kasutamist reguleerivate riigisiseste seadustega.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 13
\n\u00d5igus t\u00f5husale \u00f5iguskaitsevahendile<\/h3><\/div>
\r\n

Iga\u00fchel, kelle konventsioonis s\u00e4testatud \u00f5igusi ja vabadusi on rikutud, on \u00f5igus t\u00f5husale \u00f5iguskaitsevahendile riigiv\u00f5imude ees ka siis, kui rikkumise pani toime ametiisik.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 14
\nDiskrimineerimise keelamine<\/h3><\/div>
\r\n

Konventsioonis s\u00e4testatud \u00f5iguste ja vabaduste kasutamine tagatakse ilma mingi diskrimineerimiseta selliste tunnuste alusel nagu sugu, rass, nahav\u00e4rvus, keel, usutunnistus, poliitilised v\u00f5i muud veendumused, rahvuslik v\u00f5i sotsiaalne p\u00e4ritolu, rahvusv\u00e4hemusse kuuluvus, varanduslik, s\u00fcnni- v\u00f5i muu seisund.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 15
\nKohustuste t\u00e4itmise peatamine h\u00e4daolukorras<\/h3><\/div>
\r\n

1. S\u00f5ja ajal v\u00f5i muus h\u00e4daolukorras, mis ohustab rahva eluv\u00f5imet, v\u00f5ib konventsiooniosaline v\u00f5tta meetmeid, millega ta peatab konventsiooniga v\u00f5etud kohustuste t\u00e4itmise ulatuses, mis on olukorra t\u00f5siduse t\u00f5ttu v\u00e4ltimatult vajalik, tingimusel et meetmed ei ole vastuolus tema teiste rahvusvahelise \u00f5iguse j\u00e4rgsete kohustustega.<\/p>\n

2. Selle artikli alusel ei v\u00f5i peatada artiklist 2<\/a>, v\u00e4lja arvatud inimeste hukkumine \u00f5igusp\u00e4rase s\u00f5jategevuse tagaj\u00e4rjel, ega artiklitest 3<\/a>, 4<\/a> (l\u00f5ige 1) ja 7<\/a> tulenevaid kohustusi.<\/p>\n

3. Peatamis\u00f5igust kasutav konventsiooniosaline teavitab Euroopa N\u00f5ukogu peasekret\u00e4ri t\u00e4ielikult v\u00f5etud meetmetest ja nende p\u00f5hjustest. Samuti teavitab ta Euroopa N\u00f5ukogu peasekret\u00e4ri, kui meetmete v\u00f5tmine on l\u00f5ppenud ning konventsiooni t\u00e4idetakse j\u00e4lle t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 16
\nV\u00e4lismaalaste poliitilise tegevuse piiramine<\/h3><\/div>
\r\n

Artiklid 10<\/a>, 11<\/a> ja 14<\/a> ei takista konventsiooniosalisel seada piiranguid v\u00e4lismaalaste poliitilisele tegevusele.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 17
\n\u00d5iguste kuritarvitamise keelamine<\/h3><\/div>
\r\n

Midagi k\u00e4esolevas konventsioonis ei v\u00f5i t\u00f5lgendada selliselt, et see annab mingile riigile, isikur\u00fchmale v\u00f5i \u00fcksikisikule \u00f5iguse tegevuseks v\u00f5i teoks, mille eesm\u00e4rk on konventsiooniga s\u00e4testatud \u00f5iguste v\u00f5i vabaduste kaotamine v\u00f5i nende piiramine suuremal m\u00e4\u00e4ral, kui see on ette n\u00e4htud konventsioonis.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 18
\n\u00d5iguste piiramise kitsendused<\/h3><\/div>
\r\n

Konventsioonis lubatud piiranguid v\u00f5ib selles osutatud \u00f5iguste ja vabaduste suhtes kohaldada \u00fcksnes neil eesm\u00e4rkidel, milleks nad on ette n\u00e4htud.<\/p><\/div><\/div>\r\n

II OSA
\nEUROOPA INIM\u00d5IGUSTE KOHUS<\/h2>\r\n
<\/span>

Artikkel 19
\nKohtu moodustamine<\/h3><\/div>
\r\n

Konventsiooni ja selle protokollidega konventsiooniosaliste poolt endile v\u00f5etud kohustuste t\u00e4itmise tagamiseks luuakse Euroopa Inim\u00f5iguste Kohus (edaspidi kohus). See t\u00f6\u00f6tab alaliselt.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 20
\nKohtunike arv<\/h3><\/div>
\r\n

Kohtunike arv on v\u00f5rdne konventsiooniosaliste arvuga.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 21
\nAmetikriteeriumid<\/h3><\/div>
\r\n

1. Kohtunik peab olema k\u00f5rge moraaliga ning k\u00f5rgesse kohtuametisse nimetamiseks vajaliku kvalifikatsiooni v\u00f5i tunnustatud p\u00e4devusega \u00f5igusasjatundja.<\/p>\n

2. Kandidaadid peavad olema nooremad kui 65 aastat kuup\u00e4evaks, mil tuleb esitada Parlamentaarsele Assambleele kolm kandidaati, et viia l\u00e4bi artikli 22<\/a> kohane kohtunike valimine.<\/p>\n

3. Kohtunik osaleb kohtu t\u00f6\u00f6s enda nimel.<\/p>\n

4. Oma ametiajal ei tegele kohtunik asjadega, mis ei sobi kokku tema s\u00f5ltumatuse, erapooletuse v\u00f5i t\u00e4isajat\u00f6\u00f6 n\u00f5udega; k\u00f5ik selle l\u00f5ike kohaldamisest tulenevad k\u00fcsimused lahendab kohus.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 22
\nKohtunike valimine<\/h3><\/div>
\r\n

Kohtunikud valib parlamentaarne assamblee h\u00e4\u00e4lteenamusega igast konventsiooniosalisest riigist selle konventsiooniosalise esitatud kolmeliikmelise nimekirja p\u00f5hjal.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 23
\nAmetiaeg ja ametist vabastamine<\/h3><\/div>
\r\n

1. Kohtunikud valitakse \u00fcheksaks aastaks. Neid ei v\u00f5i tagasi valida.<\/p>\n

2. Kohtunik on ametis seni, kuni ta asendatakse. Sellegipoolest j\u00e4tkab ta nende asjade l\u00e4bivaatamist, mis juba on tema menetluses.<\/p>\n

3. Kohtunikku saab ametist tagandada ainult teiste kohtunike kahekolmandikulise h\u00e4\u00e4lteenamusega tehtud otsusega selle kohta, et ta ei vasta enam n\u00f5uetele.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 24
\nKantselei ja n\u00f5unik-ettekandjad<\/h3><\/div>
\r\n

1. Kohtul on kantselei, mille \u00fclesanded ja \u00fclesehitus n\u00e4hakse ette kohtureeglitega.<\/p>\n

2. Kohtuasjade ainuisikulise l\u00e4bivaatamise korral abistavad kohut n\u00f5unikud-ettekandjad, kes tegutsevad kohtu esimehe volitusel ja j\u00e4relevalvel. N\u00f5unikud-ettekandjad kuuluvad kohtu kantselei koosseisu.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 25
\nKohtu t\u00e4iskogu<\/h3><\/div>
\r\n

Kohtu t\u00e4iskogu:<\/p>\n

a) valib kolmeks aastaks kohtu esimehe ja \u00fche v\u00f5i kaks aseesimeest; neid v\u00f5ib tagasi valida;<\/p>\n

b) moodustab kindlaks m\u00e4\u00e4ratud perioodiks kohtu kojad;<\/p>\n

c) valib kohtu kodade esimehed, keda v\u00f5ib tagasi valida;<\/p>\n

d) v\u00f5tab vastu kohtureeglid;<\/p>\n

e) valib kantsleri ja \u00fche v\u00f5i mitu asekantslerit;<\/p>\n

f) esitab artikli 26 l\u00f5ike 2<\/a> alusel taotlusi.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 26
\nAinuisikuliselt asju l\u00e4bivaatav kohtunik, komiteed, kojad ja suurkoda<\/h3><\/div>
\r\n

1. Kohtuasjad vaadatakse l\u00e4bi ainuisikuliselt, kolmeliikmelistes komiteedes, seitsmeliikmelistes kodades ja seitsmeteistk\u00fcmneliikmelises suurkojas. Kohtu kojad moodustavad komiteed kindlaksm\u00e4\u00e4ratud ajaks.<\/p>\n

2. Ministrite komitee v\u00f5ib kohtu t\u00e4iskogu taotlusel v\u00e4hendada \u00fcheh\u00e4\u00e4lse otsuse alusel ja kindlaksm\u00e4\u00e4ratud ajaks kodade liikmete arvu viieni.<\/p>\n

3. Asja ainuisikuliselt l\u00e4bi vaadates ei vaata kohtunik l\u00e4bi kaebusi, mis on esitatud selle konventsiooniosalise vastu, kust see kohtunik on valitud.<\/p>\n

4. Ex officio liikmena osaleb koja ja suurkoja t\u00f6\u00f6s asjaomasest konventsiooniosalisest valitud kohtunik. Kui kohtunik puudub v\u00f5i tal ei ole v\u00f5imalik osaleda, t\u00e4idab kohtuniku \u00fclesandeid isik, kelle kohtu esimees valib asjaomase konventsiooniosalise varem esitatud nimekirjast.<\/p>\n

5. Suurkoja koosseisu kuuluvad ka kohtu esimees, aseesimehed, kodade esimehed ja teised kohtunikud, kes on valitud kohtueeskirjade alusel. Kui asi saadetakse artikli 43<\/a> kohaselt edasi suurkotta, ei v\u00f5i suurkoja istungitel osaleda \u00fckski otsuse teinud koja kohtunikest, v\u00e4lja arvatud koja esimees ja asjaomasest konventsiooniosalisest valitud kohtunik.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 27
\nAinuisikuliselt asju l\u00e4bivaatavate kohtunike p\u00e4devus<\/h3><\/div>
\r\n

1. Ainuisikuliselt asju l\u00e4bivaatav kohtunik v\u00f5ib tunnistada vastuv\u00f5etamatuks v\u00f5i kustutada kohtuasjade nimistust iga artikli 34<\/a> alusel esitatud kaebuse, kui sellise otsuse saab teha ilma edasise menetlemiseta.<\/p>\n

2. Otsus on l\u00f5plik.<\/p>\n

3. Kui ainuisikuliselt asju l\u00e4bivaatav kohtunik ei tunnista kaebust vastuv\u00f5etamatuks ega kustuta seda, edastab ta selle komiteele v\u00f5i kojale edasiseks menetlemiseks.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 28
\nKomiteede p\u00e4devus<\/h3><\/div>
\r\n

1. Artikli 34<\/a> alusel esitatud kaebuse v\u00f5ib komitee \u00fcheh\u00e4\u00e4lse otsusega:<\/p>\n

a) tunnistada vastuv\u00f5etamatuks v\u00f5i kustutada kohtuasjade nimistust, kui sellise otsuse saab teha ilma edasise menetlemiseta, v\u00f5i<\/p>\n

b) tunnistada vastuv\u00f5etavaks ning teha samal ajal sisulise otsuse, kui kaebuse esemeks olev k\u00fcsimus, mis k\u00e4sitleb konventsiooni v\u00f5i selle protokollide t\u00f5lgendamist v\u00f5i kohaldamist, on leidnud juba lahendamist v\u00e4ljakujunenud kohtupraktikas.<\/p>\n

2. L\u00f5ike 1 kohaselt tehtud otsused vastuv\u00f5etavuse kohta ja sisulised otsused on l\u00f5plikud.<\/p>\n

3. Kui asjaomasest konventsiooniosalisest valitud kohtunik ei ole komitee liige, v\u00f5ib komitee kutsuda ta igas menetlusj\u00e4rgus m\u00f5ne komiteeliikme asemele, arvestades k\u00f5iki asjaolusid, sealhulgas seda, kas see konventsiooniosaline on vaidlustanud menetluse l\u00f5ike 1 punkti b alusel.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 29
\nKodade otsused vastuv\u00f5etavuse ja sisu kohta<\/h3><\/div>
\r\n

1. Kui otsust vastuv\u00f5etavuse kohta ei tehta artiklite 27<\/a> v\u00f5i 28<\/a> alusel ega sisulist otsust artikli 28<\/a> alusel, otsustab koda artikli 34<\/a> alusel esitatud kaebuse vastuv\u00f5etavuse \u00fcle ja teeb sisulise otsuse. Otsuse vastuv\u00f5etavuse kohta v\u00f5ib teha eraldi.<\/p>\n

2. Koda otsustab artikli 33<\/a> alusel esitatud riikidevaheliste kaebuste vastuv\u00f5etavuse ja sisu \u00fcle. Otsus vastuv\u00f5etavuse kohta tehakse eraldi, kui kohus ei otsusta erandjuhul teisiti.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 30
\nP\u00e4devuse \u00fcleandmine suurkojale<\/h3><\/div>
\r\n

Kui kojale esitatud kohtuasi t\u00f5statab olulise, konventsiooni v\u00f5i selle protokollide t\u00f5lgendamist k\u00e4sitleva k\u00fcsimuse v\u00f5i kui p\u00fcstitatud k\u00fcsimuse lahendus ei pruugi olla koosk\u00f5las kohtu varem tehtud otsusega, v\u00f5ib koda igal ajal enne otsuse tegemist anda p\u00e4devuse suurkojale \u00fcle.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 31
\nSuurkoja volitused<\/h3><\/div>
\r\n

Suurkoda:<\/p>\n

a) viib l\u00f5pule nende kaebuste arutamise, mis on esitatud artikli 33<\/a> v\u00f5i 34<\/a> alusel, kui koda on andnud oma p\u00e4devuse \u00fcle artikli 30<\/a> j\u00e4rgi v\u00f5i kui kohtuasi on suurkotta saadetud artikli 43<\/a> alusel;<\/p>\n

b) otsustab asju, mille ministrite komitee on artikli 46<\/a> l\u00f5ike 4 kohaselt kohtule saatnud, ning<\/p>\n

c) arutab artikli 47<\/a> j\u00e4rgi esitatud n\u00f5uandva arvamuse taotlusi.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 32
\nKohtu p\u00e4devus<\/h3><\/div>
\r\n

1. Kohtu p\u00e4devusse kuuluvad k\u00f5ik konventsiooni ja selle protokollide t\u00f5lgendamise ja kohaldamise k\u00fcsimused, mis on talle esitatud artiklite 33<\/a>, 34<\/a>, 46<\/a> ja 47<\/a> kohaselt.<\/p>\n

2. Vaidlused kohtu p\u00e4devuse \u00fcle lahendab kohus.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 33
\nRiikidevahelised kaebused<\/h3><\/div>
\r\n

Konventsiooniosaline v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rduda kohtu poole v\u00e4itega, et teine konventsiooniosaline on rikkunud konventsiooni ja selle protokolle.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 34
\nIndividuaalkaebused<\/h3><\/div>
\r\n

Kohus v\u00f5ib vastu v\u00f5tta kaebusi igalt \u00fcksikisikult, vaba\u00fchenduselt ja isikur\u00fchmalt, kes v\u00e4idavad, et nad on konventsioonis ja selle protokollides s\u00e4testatud \u00f5iguste konventsiooniosalise poolt toimepandud rikkumise ohvriks. Konventsiooniosalised ei v\u00f5i mitte mingil viisil takistada selle \u00f5iguse t\u00f5husat kasutamist.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 35
\nVastuv\u00f5etavuse kriteeriumid<\/h3><\/div>
\r\n

1. Kohus v\u00f5ib kohtuasja arutada ainult p\u00e4rast k\u00f5igi riigisiseste \u00f5iguskaitsevahendite ammendamist, koosk\u00f5las rahvusvahelise \u00f5iguse \u00fcldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul l\u00f5pliku otsuse tegemisest arvates.<\/p>\n

2. Kohus ei aruta \u00fchtegi artikli 34<\/a> kohaselt esitatud kaebust, mis:<\/p>\n

a) on anon\u00fc\u00fcmne v\u00f5i<\/p>\n

b) on sisuliselt sama juba kohtu poolt arutatuga v\u00f5i on juba esitatud arutamiseks muu rahvusvahelise uurimisv\u00f5i lahendamismenetluse raames ega sisalda uut asjassepuutuvat teavet.<\/p>\n

3. Kohus tunnistab vastuv\u00f5etamatuks artikli 34 alusel esitatud kaebuse, kui:<\/p>\n

a) kaebus ei ole koosk\u00f5las konventsiooni v\u00f5i selle protokollidega, on selgelt p\u00f5hjendamatu v\u00f5i sellega kuritarvitatakse kaebe\u00f5igust v\u00f5i<\/p>\n

b) kaebuse esitaja ei ole kandnud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kahju, v\u00e4lja arvatud juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides m\u00e4\u00e4ratletud inim\u00f5iguste austamine n\u00f5uab kaebuse sisulist l\u00e4bivaatamist.<\/p>\n

4. Kohus j\u00e4tab l\u00e4bi vaatamata kaebuse, mida ta peab k\u00e4esoleva artikli j\u00e4rgi vastuv\u00f5etamatuks. Kohus v\u00f5ib seda teha igas menetlusj\u00e4rgus.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 36
\nKolmanda isiku sekkumine<\/h3><\/div>
\r\n

1. K\u00f5igis kojale v\u00f5i suurkojale esitatud asjades on konventsiooniosalisel, kelle kodanik kaebaja on, \u00f5igus esitada kirjalikke seisukohti ja osaleda suulistel kohtuistungitel.<\/p>\n

2. Kohtu esimees v\u00f5ib \u00f5igusem\u00f5istmise huvides kutsuda konventsiooniosalisi, kes ei ole menetlusosalised, v\u00f5i asjassepuutuvaid isikuid, kes ei ole kaebuse esitajad, esitama kirjalikke seisukohti v\u00f5i osalema suulistel kohtuistungitel.<\/p>\n

3. Euroopa N\u00f5ukogu inim\u00f5iguste volinik v\u00f5ib k\u00f5igis kojale v\u00f5i suurkojale esitatud kohtuasjades esitada kirjalikke seisukohti ja osaleda suulistel kohtuistungitel.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 37
\nKaebuste kustutamine kohtuasjade nimistust<\/h3><\/div>
\r\n

1. Kohus v\u00f5ib kaebuse kohtuasjade nimistust kustutada igas menetlusj\u00e4rgus, kui:<\/p>\n

a) asjaoludest v\u00f5ib j\u00e4reldada, et kaebaja ei kavatse j\u00e4\u00e4da oma kaebuse juurde;<\/p>\n

b) asi on lahendatud v\u00f5i<\/p>\n

c) kohus teeb kindlaks muu p\u00f5hjuse, mille t\u00f5ttu kaebuse l\u00e4bivaatamise j\u00e4tkamine ei ole \u00f5igustatud.<\/p>\n

Kohus j\u00e4tkab siiski kaebuse l\u00e4bivaatamist, kui seda on vaja konventsioonis ja selle protokollides s\u00e4testatud inim\u00f5iguste j\u00e4rgimiseks.<\/p>\n

2. Kohus v\u00f5ib taastada kaebuse kohtuasjade nimistus, kui ta peab seda asjaoludest tulenevalt \u00f5igustatuks.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 38
\nKohtuasja l\u00e4bivaatamine<\/h3><\/div>
\r\n

Kohus vaatab asja l\u00e4bi koos poolte esindajatega ning alustab vajaduse korral uurimist, mille edukaks l\u00e4biviimiseks osutavad asjaomased konventsiooniosalised igak\u00fclgset abi.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 39
\nS\u00f5bralik kokkulepe<\/h3><\/div>
\r\n

1. Kohus v\u00f5ib igas menetlusj\u00e4rgus abistada kohtumenetluse pooli, et saavutada s\u00f5bralik kokkulepe, tuginedes konventsioonis ja selle protokollides m\u00e4\u00e4ratletud inim\u00f5iguste austamisele.<\/p>\n

2. L\u00f5ike 1 kohane menetlus on konfidentsiaalne.<\/p>\n

3. S\u00f5braliku kokkuleppe saavutamisel kustutab kohus asja kohtuasjade nimistust otsusega, mis piirdub asjaolude ja saavutatud kokkuleppe l\u00fchikirjeldusega.<\/p>\n

4. Nimetatud otsus edastatakse ministrite komiteele, kes kontrollib otsuses kajastatud s\u00f5braliku kokkuleppe t\u00e4itmist.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 40
\nSuuliste kohtuistungite ja dokumentide avalikkus<\/h3><\/div>
\r\n

1. Suulised kohtuistungid on avalikud, kui kohus ei otsusta erandlikel asjaoludel teisiti.<\/p>\n

2. Kantslerile esitatud dokumendid on avalikkusele k\u00e4ttesaadavad, kui kohtu esimees ei otsusta teisiti.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 41
\n\u00d5iglane h\u00fcvitus<\/h3><\/div>
\r\n

Kui kohus leiab, et konventsiooni v\u00f5i selle protokolle on rikutud ja konventsiooniosalise \u00f5igus lubab ainult osalist h\u00fcvitust, v\u00f5ib kohus vajaduse korral m\u00e4\u00e4rata kahjustatud poolele \u00f5iglase h\u00fcvituse.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 42
\nKodade otsused<\/h3><\/div>
\r\n

Kodade otsused j\u00f5ustuvad artikli 44<\/a> l\u00f5ike 2 kohaselt.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 43
\nSuurkojale edasisaatmine<\/h3><\/div>
\r\n

1. Kolme kuu jooksul alates koja otsuse tegemisest v\u00f5ib kohtuasja pool erandjuhul taotleda asja suurkojale edasisaatmist.<\/p>\n

2. Suurkoja viiest kohtunikust koosnev kolleegium rahuldab taotluse juhul, kui see t\u00f5statab olulise, konventsiooni v\u00f5i selle protokollide t\u00f5lgendamist v\u00f5i kohaldamist k\u00e4sitleva v\u00f5i \u00fcldise t\u00e4htsusega k\u00fcsimuse.<\/p>\n

3. Kui kolleegium taotluse rahuldab, lahendab suurkoda asja sisulise otsusega.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 44
\nJ\u00f5ustunud otsused<\/h3><\/div>
\r\n

1. Suurkoja otsus on l\u00f5plik.<\/p>\n

2. Koja otsus j\u00f5ustub, kui:<\/p>\n

a) pooled deklareerivad, et nad ei taotle asja suurkojale edasisaatmist;<\/p>\n

b) m\u00f6\u00f6dub kolm kuud otsuse tegemisest ja ei ole taotletud asja edasisaatmist suurkojale v\u00f5i<\/p>\n

c) suurkoja kohtunike kolleegium l\u00fckkab tagasi taotluse asja edasisaatmiseks artikli 43<\/a> kohaselt.<\/p>\n

3. J\u00f5ustunud otsus avaldatakse.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 45
\nLahendite p\u00f5histamine<\/h3><\/div>
\r\n

1. Sisulised otsused ja otsused vastuv\u00f5etavuse kohta p\u00f5histatakse.<\/p>\n

2. Kui sisuline otsus ei ole t\u00e4ielikult v\u00f5i osaliselt \u00fcksmeelne, on igal kohtunikul \u00f5igus esitada eriarvamus.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 46
\nSisuliste otsuste siduvus ja nende t\u00e4itmine<\/h3><\/div>
\r\n

1. Konventsiooniosalised kohustuvad t\u00e4itma j\u00f5ustunud sisulisi otsuseid igas asjas, mille pooleks nad on.<\/p>\n

2. J\u00f5ustunud sisuline otsus edastatakse ministrite komiteele, kes kontrollib selle t\u00e4itmist.<\/p>\n

3. Kui ministrite komitee peab j\u00f5ustunud sisulise otsuse t\u00e4itmise j\u00e4relevalvet raskendatuks, kuna otsuse t\u00f5lgendamisega on probleeme, v\u00f5ib ta saata k\u00fcsimuse kohtule otsuse t\u00f5lgendamise kohta juhiste saamiseks. Saatmisotsus tehakse komiteesse kuuluvate esindajate kahekolmandikulise h\u00e4\u00e4lteenamusega.<\/p>\n

4. Kui ministrite komitee arvates ei t\u00e4ida konventsiooniosaline j\u00f5ustunud sisulist otsust asjas, mille pool konventsiooniosaline on, v\u00f5ib ta p\u00e4rast konventsiooniosalisele ametliku teate saatmist ning komiteesse kuuluvate esindajate kahekolmandikulise h\u00e4\u00e4lteenamusega otsuse tegemist esitada kohtule otsustamiseks k\u00fcsimuse, kas nimetatud konventsiooniosaline on rikkunud l\u00f5ikest 1 tulenevat kohustust.<\/p>\n

5. Kui kohus tuvastab l\u00f5ike 1 rikkumise, saadab ta asja ministrite komiteele meetmete \u00fcle otsustamiseks. Kui kohtu arvates l\u00f5iget 1 ei ole rikutud, saadab ta asja ministrite komiteele, kes l\u00f5petab selle l\u00e4bivaatamise.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 47
\nN\u00f5uandvad arvamused<\/h3><\/div>
\r\n

1. Kohus v\u00f5ib ministrite komitee taotlusel anda n\u00f5uandvaid arvamusi \u00f5igusk\u00fcsimustes, mis puudutavad konventsiooni ja selle protokollide t\u00f5lgendamist.<\/p>\n

2. Need arvamused ei v\u00f5i k\u00e4sitleda konventsiooni I osas ja selle protokollides m\u00e4\u00e4ratletud \u00f5iguste ja vabaduste sisu ega ulatust ega muud k\u00fcsimust, mida kohus v\u00f5i ministrite komitee v\u00f5ib arutada seoses konventsiooni alusel menetletava asjaga.<\/p>\n

3. Ministrite komitee otsustab kohtule n\u00f5uandva arvamuse saamiseks taotluse esitamise komiteesse kuuluvate esindajate h\u00e4\u00e4lteenamusega.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 48
\nKohtu n\u00f5uandev p\u00e4devus<\/h3><\/div>
\r\n

Kohus otsustab, kas ministrite komitee esitatud taotlus n\u00f5uandva arvamuse andmiseks on artikli 47<\/a> kohaselt tema p\u00e4devuses.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 49
\nN\u00f5uandvate arvamuste p\u00f5histamine<\/h3><\/div>
\r\n

1. Kohus peab n\u00f5uandva arvamuse p\u00f5histama.<\/p>\n

2. Kui arvamus tervikuna v\u00f5i osaliselt ei ole \u00fcksmeelne, on igal kohtunikul \u00f5igus esitada eriarvamus.<\/p>\n

3. Kohus esitab n\u00f5uandva arvamuse ministrite komiteele.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 50
\nKohtu kulud<\/h3><\/div>
\r\n

Kohtu kulud katab Euroopa N\u00f5ukogu.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 51
\nKohtunike ees\u00f5igused ja puutumatus<\/h3><\/div>
\r\n

Kohtunikud kasutavad oma \u00fclesannete t\u00e4itmisel Euroopa N\u00f5ukogu p\u00f5hikirja artiklis 40 ja selle alusel s\u00f5lmitud kokkulepetes etten\u00e4htud ees\u00f5igusi ja puutumatust.<\/p><\/div><\/div>\r\n

III OSA
\nMUUD S\u00c4TTED<\/h2>\r\n
<\/span>

Artikkel 52
\nPeasekret\u00e4ri j\u00e4relep\u00e4rimised<\/h3><\/div>
\r\n

Euroopa N\u00f5ukogu peasekret\u00e4ri taotlusel esitab iga konventsiooniosaline selgituse, kuidas tema riigisisene \u00f5igus tagab konventsiooni t\u00f5husa rakendamise.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 53
\nOlemasolevate inim\u00f5iguste kaitse<\/h3><\/div>
\r\n

Konventsioon ei piira ega j\u00e4ta ilma \u00fchestki inim\u00f5igusest ega p\u00f5hivabadusest, mis on ette n\u00e4htud konventsiooniosalise seadustes v\u00f5i lepingutes, mille osaline ta on.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 54
\nMinistrite Komitee volitused<\/h3><\/div>
\r\n

Konventsioon ei piira Euroopa N\u00f5ukogu p\u00f5hikirjaga ministrite komiteele antud volitusi.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 55
\nVaidluste lahendamise muude viiside v\u00e4listamine<\/h3><\/div>
\r\n

Konventsiooniosalised otsustavad, et nad lahendavad konventsiooni t\u00f5lgendamise v\u00f5i kohaldamise \u00fcle tekkivaid vaidlusi ainult konventsiooni alusel ega kohalda sel eesm\u00e4rgil nendevahelisi kehtivaid lepinguid, konventsioone v\u00f5i deklaratsioone, kui ei ole eraldi kokku lepitud teisiti.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 56
\nTerritoriaalne kohaldamine<\/h3><\/div>
\r\n

1. Riik v\u00f5ib konventsiooni ratifitseerides v\u00f5i hiljem Euroopa N\u00f5ukogu peasekret\u00e4rile saadetavas deklaratsioonis avaldada, et kohaldab l\u00f5ike 4 alusel konventsiooni \u00fchele v\u00f5i mitmele territooriumile, mille v\u00e4lissuhete eest ta vastutab.<\/p>\n

2. Konventsioon hakkab deklaratsioonis m\u00e4rgitud territooriumi suhtes kehtima 30. p\u00e4eval arvates deklaratsiooni laekumisest Euroopa N\u00f5ukogu peasekret\u00e4rile.<\/p>\n

3. Sellistele territooriumidele konventsiooni kohaldades arvestatakse kohalikke vajadusi.<\/p>\n

4. L\u00f5ike 1 kohase deklaratsiooni teinud riik v\u00f5ib hiljem alati teatada deklaratsioonis m\u00e4rgitud \u00fche v\u00f5i mitme territooriumi nimel, et ta tunnustab kohtu p\u00e4devust v\u00f5tta artikli 34<\/a> kohaselt vastu kaebusi \u00fcksikisikuilt, vaba\u00fchendustelt ja isikur\u00fchmadelt.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 57
\nReservatsioonid<\/h3><\/div>
\r\n

1. Riik v\u00f5ib konventsioonile alla kirjutades v\u00f5i ratifitseerimiskirja hoiule andes teha reservatsiooni konventsiooni iga s\u00e4tte kohta ning teatada, et m\u00f5ni tema territooriumil sel ajal kehtiv seadus ei ole asjakohase s\u00e4ttega koosk\u00f5las. \u00dcldist laadi reservatsioonid ei ole selle artikli j\u00e4rgi lubatud.<\/p>\n

2. Selle artikli alusel tehtud reservatsioon peab sisaldama eelmises l\u00f5ikes nimetatud seaduse kokkuv\u00f5tte.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 58
\nDenonsseerimine<\/h3><\/div>
\r\n

1. Konventsiooniosaline v\u00f5ib konventsiooni denonsseerida \u00fcksnes viie aasta m\u00f6\u00f6dumisel selle osaliseks saamisest ning p\u00e4rast kuuekuulist etteteatamist Euroopa N\u00f5ukogu peasekret\u00e4rile, kes teavitab teisi konventsiooniosalisi.<\/p>\n

2. Denonsseerimine ei vabasta konventsiooniosalist k\u00e4esoleva konventsiooniga v\u00f5etud kohustustest mis tahes teo suhtes, mis v\u00f5ib kujutada nende kohustuste rikkumist ning mille ta v\u00f5is toime panna enne denonsseerimise j\u00f5ustumist.<\/p>\n

3. Konventsiooniosaline, kelle liikmesus Euroopa N\u00f5ukogus l\u00f5peb, lakkab olemast konventsiooniosaline samadel tingimustel.<\/p>\n

4. Konventsiooni v\u00f5ib koosk\u00f5las eelmiste l\u00f5igetega denonsseerida iga territooriumi suhtes, millele konventsiooni kohaldamist on artikli 56<\/a> kohaselt deklareeritud.<\/p><\/div><\/div>\r\n

<\/span>

Artikkel 59
\nAllakirjutamine ja ratifitseerimine<\/h3><\/div>
\r\n

1. Konventsioon on avatud allakirjutamiseks Euroopa N\u00f5ukogu liikmesriikidele. See tuleb ratifitseerida. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Euroopa N\u00f5ukogu peasekret\u00e4rile.<\/p>\n

2. Euroopa Liit v\u00f5ib konventsiooniga \u00fchineda.<\/p>\n

3. Konventsioon j\u00f5ustub p\u00e4rast k\u00fcmnenda ratifitseerimiskirja hoiuleandmist.<\/p>\n

4. Iga edaspidi ratifitseeriva allakirjutaja suhtes j\u00f5ustub konventsioon ratifitseerimiskirja hoiuleandmise p\u00e4eval.<\/p>\n

5. Euroopa N\u00f5ukogu peasekret\u00e4r teeb k\u00f5igile Euroopa N\u00f5ukogu liikmesriikidele teatavaks konventsiooni j\u00f5ustumise, selle ratifitseerinud konventsiooniosaliste nimed ning k\u00f5igi edaspidi laekuvate ratifitseerimiskirjade hoiuleandmise.<\/p>\n

Koostatud 4. novembril 1950 Roomas inglise<\/a> ja prantsuse<\/a> keeles \u00fches eksemplaris; m\u00f5lemad tekstid on v\u00f5rdselt autentsed ja antakse hoiule Euroopa N\u00f5ukogu arhiivi. Peasekret\u00e4r edastab t\u00f5estatud koopia k\u00f5igile allakirjutanutele.<\/p><\/div><\/div>\r\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00e4esoleva Konventsiooni tekst on esitatud koos muudatustega, mis tehti 1. augustil 2021 j\u00f5ustunud protokolliga nr. 15 ja 1. juunil 2010 j\u00f5ustunud protokolliga nr. 14. Konventsiooni teksti on varem muudetud koosk\u00f5las 21. septembril 1970. a....","protected":false},"author":1,"featured_media":187430,"parent":116103,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"categories":[],"tags":[],"class_list":["post-40841","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/europeancourt.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40841","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/europeancourt.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/europeancourt.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/europeancourt.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/europeancourt.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40841"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/europeancourt.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40841\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":224338,"href":"https:\/\/europeancourt.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40841\/revisions\/224338"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/europeancourt.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/116103"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/europeancourt.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/187430"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/europeancourt.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40841"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/europeancourt.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40841"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/europeancourt.org\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40841"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}