Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on rahvusvaheline organ (asub Strasbourgis), mis vaatab läbi füüsiliste ja juriidiliste isikute kaebusi, milles väidetakse, et nende Euroopa inimõiguste konventsiooniga tagatud õigusi on rikutud.
Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon on rahvusvaheline leping, millega suur osa Euroopa riikidest on võtnud endale kohustuse tagada kindlad põhiõigused. Need õigused on sätestatud konventsioonis, samuti konventsiooni lisaprotokollides nr. 1, 4, 6, 7, 12 ja 13, millega vaid osa riike on ühinenud.
Kohus kohaldab Euroopa inimõiguste konventsiooni. Tema ülesanne on tagada, et riigid austaksid konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi. Ta vaatab läbi kaebused (avaldused), mille isikud ja mõnikord ka riigid on esitanud. Kui kohus leiab, et liikmesriik on mõnda konventsioonis sätestatud õigust või vabadust rikkunud. Kohtu otsused on asja pooleks olnud riigile täitmiseks kohustuslikud.
Te ei pea olema Euroopa Nõukogu liikmesriigi kodanik. Rikkumise, mille üle Te kaebate, peab olema toime pannud üks konventsiooniosalistest riikidest, kes on kohustunud tagama sätestatud õigused kõigile oma jurisdiktsiooni all olevatele (tavaliselt oma territooriumil asuvatele) isikutele. Rikkumise peab olema toime pannud mõni asjaomase riigi võimuorgan (näiteks kohus või haldusorgan). Kohus ei käsitle üksikisikute või eraettevõtete vastu esitatud kaebusi. Väidetav rikkumine peab olema toime pandud kaebuse esitaja isiku suhtes. Esitada ei saa üldistavat kaebust ebaõiglasena tunduvate õigusaktide või ebaõiglasena tunduva õiguspraktika suhtes. Samuti ei saa esitada kaebusi, mis puudutavad kolmandaid isikuid (välja arvatud juhul, kui on selgelt tõestatud, et tegu on konkreetse isiku seadusliku esindajaga). Peale Euroopa inimõiguste konventsiooni ei saa Te kaevata teiste õigusdokumentide nagu Inimõiguste ülddeklaratsiooni või Inimõiguste harta rikkumise peale.
Te peate olema ammendanud kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused kaebuse lahendamiseks. (Tavaliselt tähendab see, et Te olete esitanud avalduse asjakohasesse kohtusse ning kaevanud otsuse edasi kuni kõrgeima kohtuni, kui see on olemas.) Ammendamise nõude täitmiseks ei piisa kõigi kohtuinstantside läbimisest. Te peate olema seal ka tõstatanud asjaolud, mis on aluseks Teie kaebusele Euroopa Inimõiguste Kohtule. Inimõiguste kohtule võite Te avalduse esitada nelja kuu jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist siseriiklikul tasandil (tavaliselt pärast kõrgeima siseriikliku kohtu otsust). Avalduse vorm kogu nõutud informatsiooni ja dokumentidega tuleb kohtusse saata hiljemalt neljakuulise tähtaja viimasel päeval. Kontrollima, kas selles sisaldub kogu vajalik informatsioon ja dokumendid.
Kohus ei saa tegeleda kõikide kaebustega. Tema pädevust piiravad konventsioonis sätestatud vastuvõetavuse kriteeriumid kaebuse esitaja, tähtaja ja sisu kohta. Üle 90% kaebustest tunnistatakse kohtu poolt vastuvõetamatuks. Te peate seetõttu kontrollima, kas Teie kaebused vastavad tingimustele. Lisainformatsiooni saamiseks kriteeriumite kohta pöörduge juristi poole.
Teie asjaga tegeletakse tasuta. Teil tuleb kanda ainult oma isiklikud kulud (näiteks advokaaditasud ning uurimise ja kirjavahetusega seonduvad kulud). Kohus ei aita Teil maksta advokaati avalduse vormistamiseks teenuste eest. Kuigi menetluse algstaadiumis ei pea Teil olema advokaadist esindajat, on advokaat vajalik alates sellest, kui Teie avaldusest teavitatakse Valitsust.
Kui kohus leiab, et konventsiooni rikkumine on toimunud, võib ta mõista Teile õiglase hüvituse, so rahalise kompensatsiooni teatavate kahjude eest. Kohus võib ka kohustada asjaomast riiki kandma kohtukulusid.