¹ Endise Tšehhi ja Slovakkia Liitvabariigi allkirjastamise ja ratifitseerimise kuupäevad.

² Allakirjutamise ja ratifitseerimise kuupäevad Serbia ja Montenegro liitriigis.

³ Vastavalt Ministrite Komitee poolt 23.03.2022 vastu võetud resolutsioonile CM/Res(2022)3 lakkab Venemaa Föderatsioon olemast ETS nr. 5 lepingu osaline 16.09.2022. Sellest tulenevalt lakkab Venemaa Föderatsioon olemast protokolli osaline ka 16.09.2022.

Protokollile allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid,

olles otsustanud võtta meetmeid, et ühiselt tagada mõnda 4. novembril 1950 Roomas allakirjutatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi konventsioon) I osas ning 20. märtsil 1952 Pariisis allakirjutatud konventsiooni esimese protokolli artiklites 1–3 käsitlemata õigust ja vabadust,

on kokku leppinud järgmises.

1. Igal riigi territooriumil seaduslikult viibival isikul on õigus seal vabalt liikuda ja elukohta valida.

2. Igaühel on õigus vabalt lahkuda igalt maalt, sealhulgas kodumaalt.

3. Nende õiguste kasutamist ei või piirata muidu kui seaduse alusel ning kui see on vajalik demokraatlikus ühiskonnas riigi julgeoleku või ühiskondliku turvalisuse huvides, avaliku korra säilitamiseks, kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.

4. Lõikes 1 ettenähtud õigusi võib mõnes valdkonnas piirata, kui see on kooskõlas seadusega ja demokraatlikus ühiskonnas avalikes huvides õigustatud.

1. Kedagi ei või individuaalses ega kollektiivses korras sunniviisiliselt välja saata riigist, mille kodanik ta on.

2. Kelleltki ei või võtta õigust siseneda riiki, mille kodanik ta on.

Keelatud on välismaalaste sunniviisiline kollektiivne väljasaatmine.

1. Protokolliosaline võib alla kirjutades või ratifitseerides või hiljem Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetavas deklaratsioonis avaldada, mil määral ta kohustub kohaldama protokolli deklaratsioonis nimetatud territooriumide suhtes, mille välissuhete eest ta vastutab.

2. Eelmise lõike järgi deklaratsiooni teinud protokolliosaline võib aeg-ajalt teha uusi, eelmise tingimusi muutvaid või protokolli kohaldamist mis tahes territooriumi suhtes lõpetavaid deklaratsioone.

3. Selle artikli järgi esitatud deklaratsiooni käsitatakse kui konventsiooni artikli 56 lõike 1 järgi tehtut.

4. Riigi territooriumi, mille suhtes protokolli kohaldatakse, sest riik on selle ratifitseerinud või heaks kiitnud, ning territooriumi, mille suhtes protokolli kohaldatakse, sest riik on teinud käesoleva artikli kohaselt deklaratsiooni, käsitatakse artiklite 2 ja 3 mõttes eraldi territooriumidena.

5. Kooskõlas lõikega 1 või 2 deklaratsiooni teinud riik võib hiljem alati avaldada ühe või enama deklaratsioonis määratud territooriumi nimel, et ta tunnustab kohtu pädevust võtta konventsiooni artikli 34 kohaselt üksikisikutelt, vabaühendustelt või isikurühmadelt vastu kaebusi, mis käsitlevad protokolli artikleid 1–4 koos või eraldi.

Protokolliosalised käsitavad protokolli artikleid 1–5 konventsiooni lisaartiklitena ning kõiki konventsiooni sätteid kohaldatakse kooskõlas sellega.

1. Protokoll on allakirjutamiseks avatud konventsioonile allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele; protokoll ratifitseeritakse samal ajal kui konventsioon või hiljem. Protokoll jõustub pärast viienda ratifitseerimiskirja hoiuleandmist. Iga edaspidi ratifitseeriva allakirjutaja suhtes jõustub protokoll ratifitseerimiskirja hoiuleandmise kuupäeval.

2. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile, kes teatab kõigile liikmesriikidele ratifitseerinute nimed.

Selle kinnituseks on täievolilised isikud protokollile alla kirjutanud.

Koostatud 16. septembril 1963 Strasbourgis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Peasekretär edastab tõestatud koopiad kõigile allakirjutanud riikidele.