Praktiline juhis
Esialgse õiguskaitse taotlemine¹

Kui Kohus kohaldab esialgset õiguskaitset, mida ta teeb erandlikel asjaoludel, püüab ta pakkuda kaitset vahetu pöördumatu kahju ohu eest. Seetõttu annab Kohus menetlusosalistele korralduse sellist meedet rakendada üksnes siis, kui ta leiab pärast kogu kättesaadava teabe läbivaatamist, et meede on vajalik poolte huvides või menetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks. Kohtu kohaldatud esialgne õiguskaitse võib nõuda, et pooled hoiduksid teatavatest tegudest, või kohustada neid võtma konkreetseid meetmeid.

Reegli 39 uus kodifitseeritud sõnastus viitab sellele, et esialgset õiguskaitset saab kohaldada juhtudel, kus esineb “konventsiooniga tagatud õigust ähvardav vahetu pöördumatu kahju oht”. Mõistet “konventsiooniga tagatud õigusele tekitatav pöördumatu kahju” on määratletud kui kahju, mida ei ole selle laadi tõttu võimalik heastada, taastada ega piisavalt hüvitada. Selles seoses tuleb mõistet “taastamine” mõista tagasipöördumisena enne kahju tekkimist valitsenud olukorda. Seega kohaldab Kohus esialgset õiguskaitset siis, kui esineb oht, et selliste meetmete puudumisel tekiks olukord, milles restitutio in integrum ega muud heastamise vormid ei oleks võimalikud, kui Kohus peaks neid menetluse lõpus põhjendatuks pidama. Seetõttu peab juhtumi asjaolude tõsidus ületama kõrge läve, et reegel 39 kohalduks. Esialgset õiguskaitset kohaldatakse üksnes siis, kui on esmapilgul usutavad tõendid vahetu pöördumatu kahju ohu kohta, mitte olukorras, kus kaebajad kannataksid esialgse õiguskaitse puudumisel üksnes raskusi. Riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamise kohta vt allpool osa III.C.

Seega kohaldab Kohus esialgset õiguskaitset põhimõtteliselt üksnes erandjuhtudel ja pärast kõigi asjakohaste asjaolude põhjalikku kontrolli. Enamikul sellistel juhtudel osutavad olemasolevad tõendid selgelt põhjendatavale väitele, et esineb tegelik oht elule ja füüsilisele puutumatusele ning sellest tulenevalt reaalne tõsise kahju oht, mis oleks vastuolus konventsiooni kesksete sätetega.

Kohtu pädevust otsustada esialgse õiguskaitse taotluste üle teostavad valvekohtunikud või vajaduse korral sektsiooni esimees, koda, suurkoja esimees, suurkoda või Kohtu esimees (reegel 39 lõige 2).

Valvekohtunikud on kohtunikud, kes on reegli 8 lõigete 1 ja 2 kohaselt valitud viie sektsiooni aseesimeesteks. Kohtu esimees määrab nad reegli 39 lõike 5 alusel otsustama esialgse õiguskaitse taotlusi. Alates 2022. aastast täidavad valvekohtuniku ülesandeid kõik viis sektsioonide aseesimeest. Praktikas ei vaata valvekohtunikud läbi esialgse õiguskaitse taotlusi selle konventsiooniosalise vastu, mille suhtes asjaomane kohtunik on valitud või mille kodanik ta on.

Reegli 39 muudetud versioonis otsustas Kohtu täiskogu kehtestada konkreetse õigusliku aluse, mis võimaldab Kohtu esimehel vajaduse korral esialgset õiguskaitset kohaldada.

Uute individuaalkaebuste raames esitatud esialgse õiguskaitse taotlusi vaatavad peamiselt läbi valvekohtunikud Kohtu kantselei spetsialiseeritud üksuse abiga. Valvekohtunikel säilib võimalus suunata esialgse õiguskaitse taotlus mõnele teisele reegli 39 lõikes 2 loetletud otsustajale, sealhulgas kollegiaalsele organile. Suunamine võib toimuda erinevates olukordades ning sõltub taotluse laadist, asjast, milles taotlus esitatakse, ja kiireloomulisuse astmest. Viimane võib tähendada, et taotlust ei ole võimalik kollegiaalsele organile suunata, mistõttu võib valvekohtunik otsustada kohaldada reeglit 39 ajutiselt muu hulgas selleks, et hõlbustada esialgse õiguskaitse taotluse hilisemat läbivaatamist sellise organi poolt. Selle, kas taotlust vaatab läbi kollegiaalne organ, otsustab Kohus ise.

Riikidevahelistes kaebustes, suurkojas pooleliolevates individuaalkaebustes ning sektsioonidele juba määratud ja vastustajale kommunikeeritud individuaalkaebustes esitatud esialgse õiguskaitse taotlusi vaatavad põhimõtteliselt läbi Kohtu esimees, suurkoja esimees või sektsioonide esimehed. Asja kollegiaalsele organile suunamise võimalus kehtib ka siis, kui otsustuspädevus kuulub esimeses astmes Kohtu esimehele, suurkoja esimehele või sektsioonide esimeestele.

Pärast seda, kui Kohtu täiskogu vaatas 2023. aastal läbi reegli 39 otsustusprotsessi, tehakse kõik Kohtu lahendid esialgse õiguskaitse kohta pooltele teatavaks otsuse vormis, olenemata vastuvõetud otsuse laadist (näiteks esialgse õiguskaitse kohaldamine, taotluste rahuldamata jätmine, taotluste läbivaatamise edasilükkamine või kehtiva esialgse õiguskaitse lõpetamine). Otsuse allkirjastab vastavalt valvekohtunik, sektsiooni esimees, suurkoja esimees või Kohtu esimees. Esialgse õiguskaitse menetluses otsuseid tegevate kohtunike nimed märgitakse otsustes süstemaatiliselt.

Otsustele lisatakse Kohtu kantselei kiri, mis sisaldab menetlusega seotud teavet ning pooltele antud juhiseid või neile esitatud nõudeid.

Kaebajaid teavitatakse Kohtu otsustest esialgse õiguskaitse taotluste kohta ECHR Rule 39 Site’i kaudu, faksi või posti teel.

Kohus võib esialgset õiguskaitset kohaldada kuni edasise korralduseni, Kohtu menetluse ajaks või kindlaksmääratud ajaks, olenevalt asjaoludest.

Kui esialgset õiguskaitset kohaldatakse kindlaksmääratud ajaks, tehakse seda eri põhjustel, näiteks kuni Kohtu taotlusel saadakse poolte asjakohane teave; selleks, et riigisisesed kohtud saaksid pooleliolevas menetluses täielikult kaaluda küsimust, mille suhtes esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud; seetõttu, et taotlust peetakse vajalikuks läbi vaadata kollegiaalses organis ja koosoleku kavandamiseks on vaja rohkem aega; või seetõttu, et valvekohtunik leiab, et enne otsuse tegemist on vaja rohkem aega.

Kui Kohus on taotlenud lisateavet, palutakse mõlemal poolel esitada kohtureeglite reegli 54 lõike 2 punkti a alusel vajalik teave kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kõnealuse tähtaja pikkus sõltub asjaoludest ja taotluse kiireloomulisusest. Sellistel juhtudel võib Kohus pärast poolte teabe saamist otsustada kehtivat esialgset õiguskaitset pikendada, jätta see pikendamata või lõpetada.

Kohus võib samuti otsustada lükata esialgse õiguskaitse taotluste läbivaatamise edasi ja kutsuda pooli üles teavet esitama, kui kiireloomulisuse aste seda võimaldab. Seda tehakse juhtudel, kus kaebajate Kohtule esitatud teave ei ole piisav, et Kohus saaks taotlust läbi vaadata, ning kus peetakse võimalikuks küsida vastustajaks olevalt konventsiooniosaliselt teavet enne mis tahes otsuse tegemist.

Kui taotluse läbivaatamine lükatakse edasi, palutakse vastustajaks oleval konventsiooniosalisel või mõlemal poolel esitada reegli 54 lõike 2 punkti a alusel vajalik teave kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kõnealuse tähtaja pikkus sõltub asjaoludest ja taotluse kiireloomulisuse astmest. Pärast poolte teabe saamist võib Kohus kas lükata taotluse läbivaatamise uuesti edasi ja esitada pooltele lisaküsimusi või teha esialgse õiguskaitse taotluse kohta otsuse.

Kohus võib samuti otsustada teavitada ministrite komiteed esialgsest õiguskaitsest kohtureeglite reegli 39 lõike 3 alusel, kui esialgse õiguskaitse kohaldanud kohtulik organ peab sellist teavitamist põhjendatuks. Sellisel juhul teavitatakse sellest pooli.

Kui vastustajaks olev konventsiooniosaline on väidetavalt jätnud esialgse õiguskaitse järgimata ja Kohus otsustab teavitada vastustajaks olevat konventsiooniosalist avaldusest või avalduse osast, võib ministrite komiteed teavitada ka mis tahes küsimusest, mis puudutab konventsiooni artiklist 34 tulenevate kohustuste täitmist.

Mõlemal poolel on kohustus teha menetluse läbiviimisel täielikku koostööd ja eelkõige võtta meetmeid, mis on nende võimuses ja mida Kohus peab õigusemõistmise nõuetekohaseks korraldamiseks vajalikuks (vt reegel 44A). Kaebajate puhul tähendab see kohustust tagada, et esialgse õiguskaitse taotlused esitatakse õigeaegselt ning sisaldavad kogu vajalikku teavet ja dokumente (vt allpool lõiked 32–37). On äärmiselt oluline, et kaebajad ei viivitaks taotluse esitamisega suurema kiireloomulisuse tekitamiseks. Sellised viivitused võivad kahjustada kaebajate õigusi ja huve ning Kohtu võimet esialgse õiguskaitse taotlusi tõhusalt käsitleda. Konventsiooniosaliste puhul võib kiireloomulisuse aste paljudel juhtudel, kuigi mitte alati, olla nende kontrolli all. Kohus rõhutab, et konventsiooniosalistel on alati võimalik Kohtule ette teatada, kui nad leiavad, et reegli 39 alusel esitatav taotlus võib peatselt Kohtusse laekuda, esitades seejuures kogu asjakohase teabe.

Nagu selgitatud eespool lõikes 13, tehakse Kohtu lahendid esialgse õiguskaitse taotluste kohta pooltele teatavaks otsusena, mille on allkirjastanud selle vastu võtnud kohtulik organ. See kohtulik organ võib oma äranägemisel esitada lahendi kohta täiendavaid põhjendusi.

Esialgse õiguskaitse taotlustega seotud otsuseid ei saa edasi kaevata.

Vastustajaks olev konventsiooniosaline võib siiski paluda Kohtul esialgse õiguskaitse kohaldamise otsus uuesti läbi vaadata, kui ta leiab, et meetmed ei ole enam vajalikud, või kui tal on teavet, mis ei olnud asjakohasel ajal kättesaadav või mida ei esitatud Kohtule õigeaegselt. Selliste taotluste esitamiseks ei ole kindlat tähtaega. Läbivaatamistaotluse saamisel võib teiselt poolelt küsida seisukohti, mis tuleb esitada kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Seejärel vaatab Kohus poolte seisukohad läbi ja teeb läbivaatamistaotluse kohta otsuse ajakohastatud ja asjakohase faktilise ja õigusliku teabe alusel.

Asjaolude muutumise korral võivad kaebajad esitada uue esialgse õiguskaitse taotluse, kui esialgset taotlust ei ole rahuldatud.

Reegli 39 alusel kohaldatud meetme võib Kohus oma otsusega igal ajal lõpetada. Eelkõige, kuna reegli 39 alusel antud korraldus on seotud Kohtu menetlusega, lõpetatakse meetme kohaldamine, kui avalduse menetlemist ei jätkata.

Kui see on põhjendatud, võib Kohus otsustada tunnistada avalduse vastuvõetamatuks samal ajal, kui ta jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kohtu prioriteedipoliitika kohaselt kuuluvad avaldused, milles on kohaldatud esialgset õiguskaitset, “kiireloomuliste avalduste” kategooriasse (I kategooria). Seetõttu on need teiste kategooriate avaldustest eespool ning neid menetletakse ja lahendatakse võimalikult kiiresti (vt lisaks Kohtu prioriteedipoliitikat).

Taotlused tuleks võimaluse korral koostada ühes konventsiooniosaliste ametlikus keeles ning need tuleb esitada ECHR Rule 39 Site’i kaudu, faksi või posti teel. E-posti teel saadetud taotlusi Kohus ei menetle.

Taotlused peavad sisaldama järgmist teavet:

• Kaebaja eesnimi (-nimed)

• Kaebaja perekonnanimi (-nimed)

• Kaebaja praegune aadress või kinnipidamiskoht

• Sünniaeg

• Kodakondsus(ed)

• Kui kaebajaid on mitu, iga kaebaja kohta “eesnimi (-nimed)”, “perekonnanimi (-nimed)”, “praegune aadress”, “sünniaeg” ja “kodakondsus(ed)”

• Esindaja olemasolul tema eesnimi (-nimed), perekonnanimi (-nimed), aadress ja esindajana tegutsemise alus

• Riik (riigid), kelle vastu taotlus esitatakse

Taotlusele tuleb lisada ka allpool märgitud teave ja dokumendid.

A. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendused:

1. Hetkeseisu üksikasjalik kirjeldus;

2. Väidetava vahetu pöördumatu kahju ohu laad;

3. Kõigi asjassepuutuvate dokumentide koopiad (hiljutised arstitõendid, fotod, dokumendid, mis tõendavad kaebaja haavatavust, kaebaja olukorda puudutavad ajakirjandusartiklid või raportid jms);

4. Riigist eemaldamise, väljasaatmise või väljaandmise asjades:

a. Päritoluriigist/sihtriigist lahkumise üksikasjalikud põhjused;

b. Põhjused, miks kardetakse päritoluriiki/sihtriiki tagasi pöörduda;

c. Teave konventsiooniosalisse riiki saabumise kuupäeva ja asjaolude kohta;

d. Sihtriik;

e. Riigist eemaldamise, väljasaatmise või väljaandmise eeldatav kuupäev;

f. Kõigi asjassepuutuvate dokumentide koopiad (läbiotsimismäärused, vahistamismäärused, süüdimõistvad kohtuotsused, kaebajat puudutavad ajakirjandusartiklid või raportid, riigi kohta koostatud raportid jms).

B. Teave konventsiooniosalise riigisiseste menetluste kohta:

1. Teave riigisiseste menetluste kohta, sealhulgas kohtulahendite ja edasikaebuste kuupäevad ja sisu;

2. Kogu muu asjakohane teave riigisiseste ametiasutuste menetluste kohta;

3. Kõigi asjassepuutuvate dokumentide koopiad (riigisiseste ametiasutuste otsuste koopiad, kohtulahendid, riigisisestele ametiasutustele ja kohtutele esitatud avaldused või kaebused jms);

4. Riigist eemaldamise, väljasaatmise või väljaandmise asjades:

a. Teave rahvusvahelise kaitse taotlemise menetluse kohta, kui see on olemas;

b. Teave riigist eemaldamise menetluse kohta;

c. Kõigi asjassepuutuvate dokumentide koopiad.

C. Konventsiooni artiklid, millele viidatakse.

D. Nõuetekohaselt täidetud volikirja blankett, kui taotluse esitab esindaja. Blanketi võib saata vahetult pärast taotluse esitamist. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks on vajalik kaebaja nõusolek.

E. Kohtu viitenumber, kui teil on see seoses käesoleva taotlusega juba olemas.

F. Kogu muu teave ja dokumendid, mida peate vajalikuks.

Eespool nimetatud teabe ja dokumentide esitamata jätmisel võidakse esialgse õiguskaitse taotlus lugeda põhjendamatuks või puudulikuks.

Üksnes viide teistes dokumentides esitatud argumentidele või riigisisesele menetlusele ei ole piisav. Eespool nimetatud teave ja dokumendid tuleb lisada igale taotlusele.

Kohus ei pruugi puuduliku esialgse õiguskaitse taotluse esitanud kaebajatega ühendust võtta.

Esialgse õiguskaitse taotlused tuleks tavaliselt saata võimalikult kiiresti pärast lõpliku riigisisese otsuse tegemist, et Kohtul ja tema kantseleil oleks asja läbivaatamiseks piisavalt aega. Kohus ei pruugi jõuda menetleda väljasaatmise või väljaandmise asjades esitatud taotlusi, mis saabuvad vähem kui üks tööpäev enne kavandatud väljasaatmise või väljaandmise aega³.

Kui lõplikku riigisisest otsust on peatselt oodata ja esineb kohese täitmise oht, eelkõige väljasaatmise või väljaandmise asjades, peaksid kaebajad ja nende esindajad esitama esialgse õiguskaitse taotluse otsust ära ootamata, märkides selgelt otsuse tegemise kuupäeva ning selle, et taotlus sõltub sellest, kas lõplik riigisisene otsus on kaebajale ebasoodne.

Kohus ei vaata läbi riigisiseste kohtute otsuste peale esitatud apellatsioone ning väljasaatmise või väljaandmise asjades peaksid kaebajad enne Kohtult esialgse õiguskaitse taotlemist kasutama riigisiseseid õiguskaitsevahendeid, millel võib olla väljasaatmist või väljaandmist peatav toime. Kui kaebajal on endiselt võimalik kasutada peatava toimega riigisiseseid õiguskaitsevahendeid, ei kohalda Kohus reeglit 39 väljasaatmise või väljaandmise takistamiseks.

Kui isik, kelle esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata, eemaldatakse riigist teise konventsiooniosalisse riiki, võib ta vajaduse korral esitada selle riigi vastu uue taotluse kohtureeglite reegli 39 alusel või avalduse konventsiooni artikli 34 alusel.

Kui esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peab kaebaja või tema esindaja jälgima taotluse käiku ning vastama Kohtu kantselei kirjadele.

Kaebaja peab suhtluses Kohtu kantseleiga olema hoolas. On väga oluline, et Kohut teavitataks viivitamata kaebaja õigusliku staatuse või muude asjaolude muutumisest (näiteks kui kaebajale antakse elamisluba, ta pöördub tagasi päritoluriiki või muudab muul viisil aadressi, kui muutub väljasaatmise kuupäev või kellaaeg või kui tehakse uus kohtulahend või kaebaja taotlusega seoses ilmneb muu areng).

Kui meedet on kohaldatud, peab kaebaja või tema esindaja hoidma Kohut regulaarselt ja viivitamata kursis kõigi pooleliolevate riigisiseste menetluste seisuga. Selle tegemata jätmine võib kaasa tuua asja kustutamise Kohtu kohtuasjade nimistust.

Kui esialgset õiguskaitset ei kohaldatud, peaks kaebaja või tema esindaja teatama Kohtule, kas ta soovib avalduse menetlemist jätkata. Kaebaja esindaja peab samuti omal algatusel viivitamata teavitama Kohut võimalikust kontakti katkemisest kaebajaga.

Kui taotlus esitati ECHR Rule 39 Site’i kaudu ja suleti sellel platvormil pärast seda, kui otsus oli kaebajale või tema esindajale teatavaks tehtud, tuleb edasine kirjavahetus Kohtuga saata faksi või posti teel. E-posti teel otse kohtunikule, sektsiooni esimehele, Kohtu esimehele või Kohtu kantselei töötajale adresseeritud kirjavahetust ei võeta arvesse.